laupäev, 3. november 2007

Siis ära nimeta mind narkariks, vot niii!

Kas Teil on teismeeas olevaid tuttavaid? Mul on ja üsna palju. Töötan koolis,sõprade lapsed ja muud tuttavad. Mulle meeldivad lapsed ja noored, nendega on tavaliselt lõbus ja saab ka "pulli" Tuleb eredalt meelde enda noorusaeg. Ja kui "pulli" saab on nad ka sinu vastu eriti toredad. Aga siis saabub otsustav hetk, kui pead nendega millestki tõsisest rääkima ja äkki on su vastas üks silmist sädemeid ja suust tatti või halvemal juhul roppusi pritsiv noor täiskasvanu. Vahel turritavad ja turtsuvad sellised veel mitu päeva või kuud. Selles eas arvavad lapsed millegipärast, et nad on kõigist kõige targemad. Vanasõnast tark õpib teiste vigadest, rumal enda omadest, ei tohi juttugi olla. Nad arvavad, et sa pole kunagi teismeline olnud ja ei mõista nende kasvamise valusid. Kui mõni neist teaks, et mõistan ja rohkemgi veel. Räägin ühe näite teismelisusest: mul on üks tore või peaks ütlema, et mul oli üks tore tuttav, kes nooremana oli nagu laps ikka. Nüüd kasvades on ta igakord kui kohtume aina kummalisema käitumisega. Viimati kuulsin, et ta tarvitas alkot ja keegi nagu mainis, et võibolla ka narkot. Küsisin siis pahaaimamatult, et kas oled nüüd narkariks hakanud. Tunnistan ausalt, et küsimus ei olnud mõnitava alatooniga mõeldud, vaid lihtsalt väljend. Kõik, kes mind tunnevad, teavad, et ma olen siiras ja ei mõnita kedagi. Minu teismeeas tuttav ei reageerinud väljendile eriti, kuigi kui ma lahkusin ei tulnud ta headaegagi soovima. Tavaliselt teeb ta seda alati. Oleksin pidanud märkama ohumärke. Me pole suhelnud üksteisega üle kuu ja nüüd kui rääkisime msnnis, käitus ta esiteks halvasti ja teiseks käratas mulle et siis edaspidi ei nimeta mind narkariks, vot niiiiii! Olin jahmunud, saa aru see polnud nii mõeldud. Sellel hetkel olin ma lihtsalt kurb, et nii noor inimene tarvitab alkot(viiiiiiina) ja kuuldused võimalikust narko tarvitamisest tõesti ehmatasid mind. Töötades koolis sotsiaalpedagoogina saan ma aru, et mida nooremana hakatakse tarvitama kangeid alkohoolseid jooke, või hullem veel narkootikume, seda suurem on oht hiljem jääda neist sõltuvusse, tegeleda kriminaalsete asjadega jne. Ma ei sooviks seda mingil juhul Sulle mu kallis noor tuttav. See küsimus ei olnud sinu solvamiseks! Aga olgu hoian edaspidi suu koos.

Posted by Eeva :: 17:16 :: 0 Comments:

Post a Comment

---------------------------------------

pühapäev, 14. oktoober 2007

Pühendusega, Teile Mr. Ronkin!

Kas Teil on lemmikloomi? Kui ei ole on Teil vedanud.... Nii kuukene tagasi tuli mulle politseist kutse, kutsuti jaoskonda. Terve õhtu kulus pea murdmisele, et millega siis hakama sain. Läksin punasega üle tee... ja vahel... ropendasin avalikus kohas ... harva... saatsin mõne pikalt... ei. Jõudsin suure ähmiga juba tuttavale juristile helistada,kes seaduseraamatut uurides jõudis järeldusele, et tegu peab olema koerapidamiseeskirja rikkumisega. Aga kuidas, mu kallid kutsad on viimasel ajal üpris vagused olnud. Mõtlesin, et küllap mõni naabritest on kuri( muide oma naabritest ja oma pisikesest tänavajupist kirjutan Teile hiljem, saate naerda..kui, sest nii mõnigi võib iseennast seal ära tunda). Hommik. Ikka veel mures oma koerte pattude pärast. Helistasin naabritele, kes teatasid, et ka nemad on saanud taolised kutsed, kuigi neil koeragi pole. Pidasime nõu, viis pead on ikka targem kui üks pea või kuidas see nüüd oligi. Ja kuna süü ei saa ilma peale jääda, siis võtsime nõuks, et süüdi on Knut. Politsei nimelt ütles meile, et koerte peale kaebas nooremapoolne inglise härrasmees, no kes siis veel kui mitte Knut. No on mölakas mõtlesin esimese vihaga, igapäev näeme ja ta ei või öelda, et pane oma penidele tropp hambu. Kohe seadusesilmaga ähvardama. Ei, ei see ei saa olla, Knut on liiga leebeke, et politseid kallale ässitada ja jumal teab kas ta sellise tähtsa kirja kirjutamisega üldse hakkama saaks. Eve( see on meie tänava üks artistidest, paha tujuga lennutab su või kuu peale) äkki tema tegi oma trikke, võimalik. Politseijaoskond, sai teatavaks, et keegi Härra Viiuldaja on koerte peale kaebekirja läkitanud. Ja kuna tegu oli võõramaalasega lasus politseil koorem asi lahendada cito! Minu kodust pool kilomeetrit eemal elab vene päritolu viiulikunstnik Ronkin, kes ei saa meie tänava skandaalsete koerte pärast öösiti sõba silmale. Need uluvat ja haukuvat nii et.... Ma ütleks, et laim, minu koerad on öösiti toas ja ei sega mitte härra Ronkini unenägusid. Kirjutasin siis seletuse. Koerad said selleks korraks patud andeks. Ei tea kauaks. Vahva Sõdur Sveik ütles kord läbi Härra Hašeki suu, et lõuad pidada ja edasi teenida, seda tarkust jagan koertele, lootuses, et nad kord aru saavad. Aga Teile Mr. Ronkin soovin kaunimaid viiulisoolosid ja ilusaid unenägusid.

Posted by Eeva :: 11:43 :: 0 Comments:

Post a Comment

---------------------------------------

pühapäev, 13. mai 2007

Emadepäev

Käisin poes, meel sai nukraks, kuigi meel oli enne juba veidi nukker. Miks, emadepäev on ju. Enamikel inimestel olid tordid, lillesülemid ja veel palju emadepäevaga seotud tavaari. Minul ei ole ema, ema puhkab juba aasta metsakalmistu mändide vilus, linnud laulmas oma imeilusat viisikest. Just peale emadepäeva oli ema kord minna igavikku. Õnneks ei ole emad seal üksi, seal on palju emasid ja palju lapsi viib oma emadepäeva lilled sinna. Ainult et tänusõnad jäävad emal kuulmata( mõne arvamuse kohaselt muidugi ei jää). Nii jäid minugi daaliad ja koduaia peenarde tulbid ema kalmu ehtima ja mäletama ema suurt südant ja tahet. Raadiot ma täna mängima ei pane, laste kaunid laulud on liig valusad kuulata. Igaljuhul hoidke oma emasid niikaua kui nad teie kõrval on!

Posted by Eeva :: 13:02 :: 0 Comments:

Post a Comment

---------------------------------------

reede, 11. mai 2007

Eurovisiooni aegu.

Nii, see on minu esimene kirjalik katsetus interneti avarustes,tänapäeva moodsas maailmas tahavad ju kõik olla kuuldaval ja nähtaval; suur tänu mari-leenukesele, kes arvuti alaselt mind tihti nõustab ja kelle ilmatu taibu abil seegi blogi sai loodud.
Et millest ma siis sõna võtan, noh eurovisiooni võistlus oli viimane kuum teema. Meelega jätsin vahelt ära sõna lauluvõistlus, sest lauluvõistlus on palju õelda, poliitika mängib siin suuremat rolli kui laulud ise. Seekordseteks võidukateks (muide sageli on nad võidukad) olid tõmmunahalised mehed, naised, sest nende rahvuste vennaarmastus on teada. Seal vend venda naljalt kiitmata ei jäta( hääletamata tahtsin öelda). Ärgu saagu blogi lugeja valesti aru, ma ei ole rassist, kuid säärane vennaarmastus teeb kadedaks. Eesti lugu meeldis mulle, lootsin rohkemat sellelt sulnilt paarilt, aga nagu ma juba ütlesin, et poliitika ja muidu vennaarmastuse vastu ei saa. Nii et Gerli ja Martin edu Teile armastuses!
Aga minu eurovisiooni vaatamise päästis muidu tore seltskond: meil oli nimelt ümarate klubi kokkutulek ja sellise söömise juures ei ole ohtugi, et klubi kunagi laiali läheb. Tahate ma ajan Teilegi isu pääle: eelroaks oli mulgikapsas, mida meie klubi armas peakokk Ene oli juba ühe öö vaaritanud, mmmm, järelroogadeks olid mõnusad juustu, õllevorstikeste, krõbinate jne. suutäied ja magusroaks maasikad, viinamarjad. Jäätis oli puudu, sest me ei suutnud klubi ainukest meesliiget Knuti toast välja jäätise järgi saata. Joogikestki oli piisavalt, ei, mitte seda kõige kangemat. Alles ju lõppes va märjukese keeld. Ööösel sõitsime või jalutasime klubi koosolekult kõik kenasti oma koju, teepeal ajasime ühe klubiliikme kena isa ka üles, et mis ta magab varsti juba hommik koitmas. Ega tal selle üle vist hea meel ei olnud, kuid.....
Olgu nüüd ma lõpena mulisemise, e t ka järgmiseks korraks miskit rääkida jääks.

Posted by Eeva :: 11:29 :: 1 Comments:

Post a Comment

---------------------------------------

neljapäev, 10. mai 2007

:-)

mina siin

Posted by Eeva :: 23:36 :: 0 Comments:

Post a Comment

---------------------------------------